Darfebealljegoahti (nr.12) dahje lavdnjegoahti
Siiddastallan ja earálágan bivdoealáhusaide laktašuvvi jahkásaš johtimat eaktudit heivvolaš ja máŋggalágan viesuid ja huksehusaid. Sápmelaččaid huksehusat leat leamaš sihke giddadat (fásta) ja sirddihahttit.
Bealljegoahti lea boarráseamos goahtemálle. Darfebealljegoahti lea ráhkaduvvon soagis, beassis ja darffiin. Lea dehálaš ordnet goađi albma ládje vai šaddá vuogas orrut.
Bealljegoađi váldoráhkadusas leat bealjit, sojumuoras duddjojuvvon válddahagat. Goabbáge goahtebealji duddjojuvvo guovtti oasis. Goahtebeljiid ala biddjojit 10-12 njulges goahtemuora.
Bealljegoahti sáhttá leat bissovaš lavdnjegoahti dahje loavddagoahti man sáhttá sirdit sajis nubbái. Loavdda galgá leat čáhcejeahkki. Dálvet geavahedje rátnoloavdaga, go dat ii rino nu sakka. Geasset geavahedje liidneloavdaga.
Darfebealljegoađi guovdu lea ára, ja bearpmetmuoraid gaskkas lea boaldinmuoraide sadji. Loaiddut duorggastuvvojit. Duorggaid ala ges bidjet duljiid. Duorggat liggejit, doibmet isolašuvdnan ja litnudit saji veallát duljiid alde.
Nohkadettiin geavahedje bumbol liidnerággasa. Rákkas dahká olbmuide vuogas oađđinsaji ja geasset dat doallá čuoikkaid eret. Rággasa vuolde lea liekkas nohkastit.
Goađi siskkimuš oassi lea boaššu. Doppe vurkkoduvvojit borramušat, lihtit ja eará dávvirat málesteami várás nugo gievnnit, niibbit, gohput ja guvssit. Dolin, goađis lei uksa boaššu bealde. Sámi oskku mielde boaššouksa adnui bassin. Boaššobeallái lávii noaiddi meavrresgárri biddjot. Maiddái guovžža biergu buktui sisa boaššouksaráigge, dan dihtii go guovža lei sámi oskumušaid mielde dehálaš ja bassi ealli.
Olgomusea lavdnjegoahti
Darfebealljegoahti lei huksejuvvon museaeatnamii 1977:s. Duojárat ledje Jovnna Ovllá (Jon Ole Andersen) ja Lásse Jon Niillas (Nils Turi). Jagis 1986 goahti bulii, ja ođđa goahti ceggejuvvui 1987:s. Duojárat leigga Jovnna Ovllá ja museabargi Thorolf Bjørnback.
Orrun bealljegoađis
Dolin go sámit elle bivdduin ja fárrededje báikkis báikái, sii ásse doppe gos luondu attii birgenvejolašvuođa, biepmu ja boaldámuša. Darfegođiid lassin sámit atne maiddái loavddagođiid. Loavdaga gorro bohcconáhkiin dahje ulloránuin. Go johte dálveorohagas geasseorohahkii, de fievrridedje loavddagođiid ja gálvvuid mielde. Danne sámit eai čohkken menddo ollu dávviriid, muhto válde dušše dárbbašlaš biergasiid mielde. Goahtemuoraid fievrridedje noađđeherggiiguin ja gerresiiguin.
Ođđasut áiggis leat boazosámit guhkimusat ássan gođiin ja lávuin. Ain otná beaivvi sámit ceggejit darfegođiid bivddu dahje boazodoalu oktavuođas.
Fievrrideapmi
Sámit fievrridedje goahtemuoraid geresráidduin dahje noađđeheargeráidduin. Geasset ledje sámiin noađđeheargeráiddut ja dálvet ges reahka- dahje geres heargeráiddut. Dálvet jođidettiin lei sierra goahtemuor`geres.
Buot maid dárbbašedje fievrridedje mielde. Deháleamos dávvirat ledje goahte- dahje lávvomuorat, loavdagat, gálvvut, biktasat ja borramušat. Dávviriid ráhkadedje gurpin ja heŋgejedje daid gurppiid heargge spagáide.
Árbevirolaččat lea nissonolmmoš fuolahan goahtemuoraid. Goahtemuorat ledje čatnon gitta ráiddu maŋimuš heargái dahje goahtemuor`gerresii. Maiddái bumbbáid ja giissáid lávejedje heŋget gurpin heargái. Gietkkamánná lei čatnon gitta ráiddu vuosttamuš heargái. Dán hearggi gohčodedje giehtaheargin. Stuorát mánát ges sáhtte gakculit muhtun eará hearggi čielggi ala go váibe vázzimis, dahje mannat čohkkát goahtemuoraid ala. mat ledje čadnon ráiddu maŋimuš hearggi guovttebeallái.
Mo galgá goađis láhttet?
Goađis orrut ferte leat hárjáneapmi jus galgá birget ja čágadit. Goahti lea gárži ja danne leat čielga njuolggadusat maid gokkoge vurkkodit ja mo meannudit. Oahppu mo orrut ja birget goađis lea sirdásan buolvvas bulvii.
Ovdamearkka dihte ii oaččo lávkut boaššu badjel iige lávkut árrana badjel, go dat leat bassibáikkit goađis. Maiddái dola ii oaččo duššiid dihte skuđđut. Goađi siste leat dihto sajit gokko guhte ge galgá čohkkát. Boaššu lahkosis čohkkájit vánhemat. Sutno bálddas čohkkájit unnimus mánát ja stuoribuš mánát ges gaskaloaiddus. Uksaguoras čohkkájit guossit. Jus goittotge guossi lei goahteisida dahje goahteeamida buorre oahpis dahje ustit, son bovdejuvvui čohkkát gaskaloidui dahje boaššu lahkosii.
Sámi oskumušat
Sámi oskumušaid mielde eai lean dušše olbmot geat ásahedje goađi. Maiddái golbma sámi nissonipmila orrot goađis: Sáráhkká, Uksáhkká ja Juksáhkká. Sáráhkká várjalii ogi ja veahkehii mánáid riegádahttimis. Son lei sealgeeadni ja sivdnideaddji. Sáráhkká lei maiddái isida suodjaleaddjin ja oppalohkái goađi ráđđejeaddjin, dasgo son orui árranis. Danne oaffarušše sutnje borramuša ja jugástaga. Uksáhkká orui uksašielmmá vuolde ja várjalii goahteuvssa ja goađi ássiid. Son válddii vuostá máná go dat riegádii ja várjalii máná lihkohisvuođas. Son veahkehii maiddái nissonolbmuid go sis ledje mánnodávddat. Juksáhkká suodjalii bivddu ja várjalii gándamánáid ja albmáid eatniheakka rájes oppa eallinagi. Jus ohki lei jo nissonolbmo mánnágoađis, de sáhtiige boahtit Juksáhkká, guhte dikšugođii gándaogi dassážii go fas Sáráhkká bođii veahkkin nissonolbmo riegádahttimii. Riegádeami rájes fas Juksáhkká válddii gándamáná iežas várjalussii.
Berit Åse Johnsen muitala olgomusea birra 2018:s. Govvejeaddji: Jelena Porsanger
(VIDEO)
Njalla (nr.13)
Dát njalla lea boahtán musea oamastussii 1976–1977:s. Lásse-Jon Niillás, Nils Turi Kárášjoga čeahppes duojár lei huksen njala.
Njalla lea unna áittáš mii huksejuvvo stoalppu ala, mii lea 2-3 mehter guhku.
Njalla lea unni, muhto vuogas: doppe vurkejuvvojit bierggut čakčabivddus ja bohccuid njuovvamis, dálvvi ja giđa várás. Maiddái náhkiid ja eará divrras gálvvuid sáhttá vurket njallii.
Njalas lea stoalpu vai eallit, dego geatki, guovža, buoidagat ja oarrit, eai beasa sisa borramuša ja dávviriid bilidit. Njallii beasai vitnjut biddjon áidarasa mielde. Áidaras lea assás muorra masa leat čullojuvvon ráidalasbánit. Áidaras váldui vulos, go njalla ii lean geavahusas, amaset eallit beassat njala sisa.
Njalla lea restaurerejuvvon guktii, 2014–2015 ja 2018–2020. Divvumis leat árbevirolaš huksenteknihkat ja ávdnasat geavahuvvon. Restaurerema lea dahkan museabargi Bror Ivar Salamonsen. Restaurerenbargguin veahkkin ledje Kárášjoga joatkkaskuvlla hirsahuksema oahppit. Divvojuvvon njalla lea ceggejuvvon olgomuseai borgemánus 2020.
Luovvi (nr.14)
Sápmelaččat leat doloža rájes ceggen luviid johtolagaide ja maiddái orrunsajiide. Luovis vurkkodedje reagaid, gerresiid, atnubiergasiid nugo biktasiid ja eará dávviriid. Boazosámit huksejedje luviid johtolagaide. Maiddái dálonat ja eará sámit geat ledje ásaiduvvan giliide atne luviid meahcástallama oktavuođas.
Luovvi lea ráhkaduvvon soahkemuorain mat leat bures goikkaduvvon ovddalgihtii.
Luovis leat njeallje goađahasa, ja daid ala leat biddjojuvvon muorat doarrás. Doares muoraid ala bidje muoraid lávdin, mii lea sullii 2 mehtera eatnama bajábealde.
Luovis leat njeallje goađahasa, ja daid ala leat biddjojuvvon muorat doarrás. Doares muoraid ala bidje muoraid lávdin, mii lea sullii 2 mehtera eatnama bajábealde.
Berit Åse Johnsen muitala olgomusea birra 2018:s. Govvejeaddji: Jelena Porsanger
(VIDEO)