Jávrebainjárgga Dállodoallu (2)

Návet (nr.3)

Návet gullá Jávrebainjárgga dállodollui.

Návet lei gusaid ja sávzzaid várás. Návehis lea stuorra duolba geđggiiguin muvrejuvvon ára, mii liggii náveha ja mas vušše šibitbiepmu, liepmasa. Láirá lei adnon semeantan. Das lea belle maid hoigada gitta vai dolla jáddá. Ruittu bidje árrana ala ja cahkkehedje rissedola vuollái. Ruitui njorrejedje čázi. Liemasruitu berre leat stuoris, birrasii 200-300 lihttera. Daid suinniid mat eai dohkken šibihiidda fuođđariin galggai vuoššat. De roggat liepmasa čoaskut givnniide. Juohke gusas lea sierra gievdni, sullii 30 lihtera stuoru. Liepmasis lea unnán čáhci, eanas suohkadas.

Šibitbiebmun leat suoinnit, luvttat, gieddesuoinnit, niittosuoinnit ja jeahkálat. Lassebiebmun šibihiidda atne maiddái rissiid. Suinniid šibihiidda lággejedje dállodollui gullevaš gittiin dahje meahccegittiin. Suinniid sáhtte bidjat stávrán. Stávrrá várás ceggejedje muora, sullii 2 mehtera bajábeale eatnama, bidje muoraid doarrás, duorggastedje ja bidje suinniid dan ale.

Suinniid bidjet gusaide njunevuollái. Sávzzaide fas suinniid bidjet láhttái. Go gusaid ja sávzzaid biebmá, de šibihiidda galgá maiddái galbma čázi addit. Návehis bargun lei muhkket ja rádjat gusaid vuolde, goaivut muhkiid olggos ihkkonráigge. Ridda- ja návetláhti ferte čorget rissesuohpaliin ja gustet. Rittas ferte maiddái ráhput suinniid, mat báhcet láhttái, ja bidjat daid liemasruitui.

Gusaid bahčimii atne givnniid dahje muorraeabbáriid. Bahčima maŋŋá fas adde suinniid.

Dállodoalus eai leamaš nu ollu šibihat daningo olbmuid birgenláhkái gulle eanadoalu lassin maiddái eará ealáhusat ja fuođđariid háhkan lei gáibideaddji. Suinniid, lasttaid ja jeahkáliid fertii viežžat meahcis ja rádjat. Suoidni lea buorre fuođđu go dat ii galbmo, ja dan lea álki fievrridit. Jus šibihiin lea leamašan unnán biebmu guhkit áiggi, de sáhtte dasto biebmat lasttaiguin ja jeahkáliiguin amaset šibihat nealgut.

Eanadoalu lassin dállodoalu olbmot meahcástalle, bivde guoli, murjejedje, duddjojedje ja doaimmahedje lotnolas gávppi.

Verddevuohta

Verddevuohta lea leamašan dehálaš sámiid birgejupmái. Dávviriid, borramušgálvvuid ja bálvalusaid lonohallan gulai birgenláhkái. Badjesámiin ledje sihke dálolaččat ja mearrasámit verdden. Geassit ledje mearrasámit verdden ja dálvit fas dálonat dahje johkasámit. Verddiin ii lean goassege ruđas iige bálkkás sáhka, muhto guovttebealat lonohallamis.

Boazoverddes dálolaččat fidnejedje bohccobierggu, goikebierggu, buiddiid, duljiid, sisttiid ja suonaid. Ovdalaš áigge dálonat damahalle herggiid geres- ja reahkaráidduin vuodjit. Dáloniin sáhtii maiddái leat iežaset bealljemearka bohccuide, muhto Norgga boazodoalloláhka 1978s válddiid dan vuoigatvuođa dáloniin eret. Dálonis ledje šibihat, de sis fas sin verddet fidnejedje ullu, ránuid, ullobiktasiid ja ulloláiggiid. Lonuhangálvun lei sihke mielki, lákca, vuostá ja bihkka reagaide ja gerresiidda. Mearraverddes ja dálonis ledje maiddái buđehat, návrašat ja guolit. Mearraverddes fidnii jáffuid, guolevuoja ja guolevuoivasiid. Dálonis ledje maiddái rievssahat ja čáhcelottit. Gámasuoinnit ledje maiddái buorit lonuhallangálvvut.

Nie leat badjesámi-, dálolaš- ja mearrasámiverddet leamašan ávkin guđet guoibmáseaset. Verddestallan lei dehálaš árbemáhttu.

Suoidnerádjan ja dáloniid návetbarggut

1997:s Sámiid Vuorká-Dávvirat dokumenterii suoidnerádjama. Govain oaidná museabargi Osvald Guttorma guhte geaseha suinniid heasttain náveha lusa reagain ja hehkein. Ferte bures duolbmut suinniid, vai ollu suoinnit čáhket hehkkei. Go lea ollen návehii, de lea burgit suinniid. Návehis lea sadji gusaide ja sávzzaide. Návetoasi gos sávzzat leat gohčodedje riddan.

Govat gullet SVD govvačoakkáldahkii.  Govvejeaddjin lei museabargi Berit Åse Johnsen. Govvadokumentašuvdna laktása SVD prošektii “Hehke geavaheapmi” olgomuseas  jagis 1997.

Guldal kárášjohkalaš luođi: juoigi Per Tor Turi, 2019

Berit Åse Johnsen muitala olgomusea birra 2018:s. Govvejeaddji: Jelena Porsanger

[VIDEO]

Náveha huksenáiggis ii leat dárkilis diehtu, muhto muhtin hirssas oaidná dáhtona 1928. Soaitá dat lea huksema jahki?

Jávrebainjárgga náveha seainnit ja rohpi ledje ollásit divvojuvvon 2012–2019:s. Restaureren lei dahkkon árbevirolaš huksenávdnasiiguin ja huksenteknihkaid mielde. Ronald Renmælo ja Siv Holmin jođiheigga ja dokumenteriiga restaurerenproseassa, masa oassálaste maiddái Bror Ivar Salamonsen, Kárášjoga joatkkaskuvlla hirsahuksenlinjá oahppit ja Troandima universitehta (NTNU) viessogáhttema oahpu studeanttat.

Náveha restaurerema govat geasset 2018

Hirssaid gaskii leat árbevirolaččat biddjon sámmálat, mat njammet bures laktasa ja isolerejit. Sámmálat leat bakterijaid goddi šattut.

Rohpái leat biddjon biessit ja lavnjjit, mat leat vižžojuvvon ovddalgihtii.

[Ovddit siidu] [Boahtte siidu]