Pågående og avsluttede prosjekter på RDM

Digital guiding!

Vappus logo med QR kode
Vappus logo med QR kode

Menyliste fra en digital omvisningsappVAPPUS er RDM museenes offisielle applikasjon, som guider besøkere mens de beveger seg gjennom utemuseet. De digitalt guidede turene inneholder tekst, bilder, kart, lyd og video. VAPPUS-applikasjonen er gratis for museumsbesøkerne og kan lastes ned fra App Store og Play.

VAPPUS betyr veiviser eller kjentmann på samisk. Begrepet stammer fra ordet oahpis som betyr “kjent, en som vet”. Begrepet VAPPUS kommer fra tiden før de motoriserte kjøretøyenes inntog, da reinsdyr og hester ble brukt til transport.

VAPPUS er tilgjengelig i første omgang på samisk, engelsk, finsk og norsk.

Vil du vandre i Friluftsmuseet vårt digitalt?

Dere kan se  VAPPUS på mobil og nettbrett!

Se videoveiledning for bruk av VAPPUS applikasjonen online

her: Vappus videoinstruks

 

 

en smilende kvinne foran datamaskin
Biret Inga Sokki Kemi RiddoDuottarMuseat / Guovdageainnu gilišilju prošeaktabargi

Álttá-Guovdageainnu ášši prošeaktabarggu cuoŋománnu raporta (kun på samisk)

Kemi álggii Gilišilljui bargui njukčamánu 2. beaivvi ja vuosttaš áiggi lea son geavahan ohcat dieđuid ja informánttaid. Lea maiddái oahpásnuvvan dávvirvuorkká organisašuvnnain.

Son lea čoahkkinasten Máret Gutnel Sarain telefovnna bokte, go eaba sáhttán deaivvadit covid-19 geažil. Máret Gutnel Sara lea su ovdal bargan Álttá-Guovdageainnu ášši prošeaktabargin. Lei dehálaš gullat su vásáhusaid ja geaid son lei jearahallan ja sus ledje buorit dieđut maid Kemi sáhttá ávkin atnit iežas barggus.

Kemi lea maid lohkan áigodaga ja ášši birra. Buorit gáldut leat Per Lars Tonstad girji Ole Henrik Magga (2020), Alfred Nilsen Alta-kampen (2019) ja Magnar Mikkelsen Masi, Norge (1971). Son lea maid riŋgen ja hupman olbmuiguin ja ožžon dieđuid ja namaid. Dasa lassin lea hupman informánttaiguin telefovnna bokte geat áigot searvat jearahallamii, ja sii háliidit áiggi jurddašit ja muittašit, vai leat ráhkkanan jearahallamii.

Dál, covid-19 maŋŋel, lea Kemi jearahallagoahtán olbmuid geat leat háliidan ahte son boahtá guossái. Dát olbmot geaid luhtte lea leamaš, leat olbmot geaid son dovdá ja leat su birrasis. Danne lean son duostan sin luhtte fitnat. Sii leat doalahan mehtera gaskka ja muđui maid čuvvon Norgga eiseválddiid rávvagiid. Son lea fitnan Mázes ja Álttás ja lea maid jearahallagoahtán olbmuid Guovdageainnus.

Olbmuid geaid áigu jearahallat leat eanas vuorrasat olbmot ja nu leat sii maid riskajoavkkus. Son lea ságastallan sihke Anne May Olliin ja Johan Aslak Hættain dán birra ja sii leat ovttaoaivilis ahte ferte covid-19 dili váldit duođas. Son háliida ahte gáldut galget dovdat oadjebasvuođa vaikko otná beaivvi ii leat Finnmárkkus vel covid-19 leavvan, nu movt eará báikkiin Norggas.

Dalle go eiseválddit giddejedje Norgga, de ohcagođii Kemi ođđa čovdosa jearahallamiidda ja son lea olu digaštallan RiddoDuottarMuseat IT-čehpiin. Lea geahčadan olu appaid vai sáhtášii telefovnna bokte jearahallat olbmuid, muhto dat appat mat gávdnojit, dain ii leat personsuodjalus nu buorre. Ovttas RDM IT-čehpiin lea son maid diŋgon báddenrusttega maid laktá telefovdnii, muhto dat ii doala dási. Dál lea dialoga GLRain- Guovdageainnu lagasrádioin, gulahallan dihte lea go vejolaš láigohit studio vai sáhttá telefonbáddemiid čađahit.

Kemi lea hupman olu olbmuiguin geat sáhttet muitalit olu dáhpáhusaid Álttá-Guovdageainnu ášši oktavuođas. Dat leat boazosapmálaččat, olbmot geat ledje Oslos nealgudanakšuvnna áigodagas, nissonolmmoš gii lea bajáššaddan Mázes ja son muitala iežas vásáhusaid ja muittuid. Okta informántta muitala ahte son lea vásihan movt dát huksemat čuhce etnui ja guollebivdui. Okta eará informánta muitalii ahte son dalle juo mearridii ahte ii goassege vuolgge dohko gosa leat huksen dan buođđudeami. Son ii hálit oaidnit dan luonddubillisteami. Dát ovdamearkka čájehit man olu vásáhusat ja dáhpáhusat olbmuin leat mat eai leat čohkkejuvvon.

Vaikko leat leamašan hástalusat covid-19 geažil, de Kemi jáhkká čuolmmaid čoavdásit go teknihkka lea sajis. Son lean mearridan maŋidit geasseluomu ja váldit luomu easka čavčča beallái, vai olle báddet nu olu go vejolaš, go informánttalisttus leat oallugat geain ii leat nu buorre dearvvašvuohta ja geat gullet riskajovkui. Daid olbmuid geaid luhtte ii sáhte fitnat, ferte jearahit telefovnna bokte.