Dáiddačájáhus Sámedikkis: «SAJÁIDUVVAN RÁHKADUSAT»

Sámi Dáiddamagasiidna hálddaša ovtta stuorámus sámi dáidda- ja duodječoakkáldagain, man váldoruhtadeaddjin lea Sámediggi. Sámediggi doarju maiddái min barggu go gaskkusta sámi dáidaga báikkálaččat, riikkas ja riikkaidgaskasaččat. Oassin min servodatdoaimmas lea dahkat čoakkáldaga olámuddui ja danin ovdanbuktit jeavddalaččat čoakkáldaga dáidagiid Sámedikkis njealji molsašuddi čájáhusas jagis. Juohke čájáhus ceggejuvvo ovdal Sámedikki dievasčoahkkinčoagganeami ja nu láhččojuvvo ođđa čájáhus juohke dievasčoahkkimii. Vuolábealde gávnnat kuráhtorčállosa gullevaš Sámi Dáiddamagasiinna áigeguovdilis čájáhussii Sámedikkis Kárášjogas.

 

SAJÁIDUVVAN RÁHKADUSAT:
Huksejuvvon birrasat sámi geahččanguovllus

 

RiddoDuottarMuseat – Sámi Dáiddamagasiidna ovdanbuktá oasi sámi dáiddáriin geat guorahallet sápmelaččaid čanastagaid báikkálaš, huksejuvvon birrasiidda. Visteráhkadusat sáhttet muitalit juoidá olbmo oktavuođas báikái: kultuvra ráhkada vuođu hábmet doaibmi ja ealli lanjaid. Huksejuvvon ráhkadusat leat fárus dáid dáiddáriid dialogas muittuid ja dálá čuolmmaid gaskkas. Juohke dáiddár lokte dihto ráhkaduslaš oasi čalmmustahttit eamiálbmogiid geahččanguovllu lanjaide, mat leat ovdánan iešguđetlágan servodagain.

Trygve Lund Guttormsen ja Hans Ragnar Mathisen atnet ráddjejuvvon ivdneavádaga ja álkes sázuid govvidit vuođđodovdomearkkaid das movt árbevirolaš ja ođđaáigásaš visteráhkadusat leat oassin eanadagas.

Folke Fjällström, Aage Gaup, Pia Jannok, Max Lundström ja Ansgar Ole Olsen  njulgejit geahčastaga hámiide mat leat birrasis. Sin dáidagat fátmmastit dávjá gierdduid, hállamiid, bolnniid ja gubáid maid oaivádusgáldun leat várit, muorat ja eanadagat, mat ges leat eamiálbmogiid huksenvieruid logihka vuođđun.

Matti Aikio, Tomas Colbengtson, Hanne Grete Einarsen ja Britta Marakatt-Labba guorahallet oktavuođa gaskal visteráhkadusaid, olbmuid ja eanet-go-olmmošlaš sohkavuođaid, ja čalmmustahttet dan seagáš ovddasvástádusa mii čuovvu lanjaid hábmema.

Hukset, ja ovdánahttinprošeavttat mat dan čuvvot, bohciidahttet maiddái gažaldagaid movt árvvusatnimiin atná eatnama ja areálaid. Viktoria Andersson, Joar Nango ja Anders Sunna hábmejit dáidagiid maid fáddán lea movt sámi ealli eanadagat seilot áiggis mas koloniála struktuvrrat, ruvkeindustriija ja dálkkádatrievdamat leat bissovaš noađđin.

Dujiiguin, njuohtamiiguin, bácciiguin, lásedáidagiiguin ja govvejuvvon govaiguin isket dát sámi dáiddárat movt huksejuvvon birrasat speadjalastet min ipmárdusa báikkiin mat čatnet oktii ovddeš, dálá ja boahttevaš buolvvaid. Ovttas bovdejit dáidagat gehččiid jurddašallat min oktavuođa, ja ovddasvástádusa, dan eatnamii masa hukset.

Ansgar Ole Olsen, Gaisi, 2023. Govven: Ulrikke Marie Strandli/RiddoDuottarMuseat.

 

Olgeš bealde: Hans Ragnar Mathisen, Utsikt fra byen, 1999. Britta Marekatt-Labba, Suoivvanas/Skuggan, 1997–98. Anders Sunna, Kolonialt rovdjur. Matti Aikio, The archives of Matti Aikio: Alit genes, 2021. Trygve Lund Guttormsen, Oppstand eller samling, 1993. Govven: Ulrikke Marie Strandli/RiddoDuottarMuseat.

 

Skulptuvra olgeš bealde ja fotografiija govas bajábealde: Joar Nango, Eai čuovvo mearriduvvon luottaid, eai ge vissis njuolggadusaid, 2011. Gasku: Folke Fjällström, Njuikun/Vevgrind, 1986. Gurut bealde: Viktoria Andersson, Kirunavaara, 2005. Govven: Ulrikke Marie Strandli/RiddoDuottarMuseat.

 

Bajimusas: Hanne Grete Einarsen, Reinfløtting, 2008. Gurut bealde rájes: Pia Jannok, Veske, 2000. Thomas Colbengtson, Lavvu II, 2012. Max Lundström, Lilla Marsfjäll, 2001. Govven: Ulrikke Marie Strandli/RiddoDuottarMuseat.

 

Loga eambbo: https://sametinget.no/oddasat/odda-daiddacajahus-mii-guorahalla-sami-geahccanguovlluid-gili-birrasiin.54119.aspx?sprak=12

 

Kuráhtor: Pablo Barrera

Davvisámegiel jorgaleaddji: Kari Utsi