ČÁJÁHUSAT - DOALUT 2017:s

ČÁJÁHUSAT - DOALUT DÁL

BOAHTTEVAŠ ČÁJÁHUSAT - DOALUT
16.11. Arkiivabeaivi 2017- Internáhttaeallin Finnmárkkus - logaldallamat ja čájáhus
4.12. Guovdageainnu gilišillju ávvuda 30 jagi - prográmma miehtá vahku 4.-10.12.: logaldallamat, čájáhusrahpan, suohttasat mánáide, juovlamárkka ja olu eará...

Doalut/čájáhusat leamašan
Čájáhusrahpan Dokumentasjonssenter LA ELVA LEVE (24.9.)
Ofelastojuvvon vázzinmátki Luvddiidčohkii (
17.9.)
Čájáhus Johkafanas (11.-17.4.)
Čájáhus "Dearvvuođat Guovdageainnus" Enno Brokke govat (10.-5.4.)
Čájáhus "Mánáidtevnnegat - Barnetegninger 1951-1955" (6.-9.2.)

Gilišillju ávvuda 30 jagi 4.-10.12.2017

Govva: Johan Aslak Hætta, Guovdageainnu gilišillju

Golmmatlogit jagit leat vássán juo dan rájes go gilišillju almmolaččat rahppui 4.12.1987.
Dan dihtii lágida musea 30-jagi ávvodoaluid vahku 4.-10.12.
Museabargit oktan suohkaniin leat olles leavttuin ráhkkaneamen
doaluin mii bistá vahku ja galgá geasuhit buohkaid.

Muhtin oasážat ávvoprográmmas
  • logaldallamat
  • čájáhusrahpan Dokumentasjonssenter LA ELVA LEVE
  • juovlamárkka - jus doarvái oasseválddit. Dii geat háliidehpet gávpesaji - váldet jođáneapmosit oktavuođa museain! E-poasta: ellen@rdm.no tel. 406 13 183.
  • mánáid beaivi - gopmimáidnasat
Lasi prográmma dieđut ja galli áigge mii dáhpáhuvvá almmuhuvvojit dađis deike ja musea facebook-siiddu bokte.

Guossoheapmi juohke beaivvi.

Musea rabas
4.12. dii. 9.00-21.00
5.-10.12. dii. 12.00-18.00

Buresboahtin ávvudit minguin MIEHTÁ VAHKU!

Arkiivabeaivi 2017 - Internáhtaeallin Finnmárkkus 16.11.2017 dii 18.00

Čájáhusrahpan "DOKUMENTASJONSSENTER LA ELVA LEVE" 24.9.2017

Goas: Sotnabeaivvi 24.9.2017 dii. 18:00
Čájáhusbáiki: Oves Varesentera kafeá, Mázes
Čájáhusáigodat: 25.-26.9. 9:00-18:00 ja 27.9.-8.10. 12:00-18:00.

RDM-Guovdageainnu gilišillju bovde čájáhussii maid musea lea ráhkadan Álttá-ákšuvnna historjjálaš dieđuid ja materiálaid vuođul. Álttá-ákšuvnnat ledje 1970 loahpageahčen ja 80-logu álggus. Olus vuostálaste Álttá-Guovdageainnueanu dulvadeami. Dieđut leat vižžon RiddoDuottarMuseaid vuorkkáin, dokumeanttat ja dávvirat luoikkahuvvon Álttá museas ja ođđa duođaštusat mat leat dahkkon jearahallamiid ja filmmažiid bokte.

Čájáhusa ulbmil lea govahallat makkár Máze Dokumentasjonssenter livččii sáhttán leat.
Musea čalmmustahtá earret eará daid olmmošlaš beliid ja eará váikkuhusaid Álttá-Guovdageainnu boađu huksemis Čávžui.

Čájáhusas leat
  • Muitalusat - muitaleaddjit: Máze olbmot, politihkárat, ákšunisttat ja earát
  • Filmmažat
  • Historjjálaš dokumeanttat
  • Álttá-ákšuvnna media govahallamat
  • Dávvirat
  • Dáidagat
Mázes riegádii sámi dáiddajoavku Mázejoavku. Das ledje mielde earret earát Aage Gaup, Josef Halse, Synnøve Persen, Hans Ragnar Mathisen ja Trygve Lund-Guttormsen rohki. Sin dáidagat leat oassin čájáhusas oktan eará luoikkahuvvon dáidagiiguin.

Čájáhusa lea Jan Erik Lundstrøm heivehan, Sámi Dáiddaguovddáža jođiheaddji Kárášjogas.
Dát lea gaskaboddosaš čájáhus ja prošektii leat ohcamin lasi ruđa vai beassat joatkit háhkat dieđuid.

Čájáhusprošeavtta ovttasbargoguoimmit
  • Sámi Dáiddaguovddáš, Jan erik Lundstrøm bokte
  • Sámi arkiiva
  • Álttá musea
  • Davás Film
  • RDM-Sámiid Vuorká-Dávvirat
  • RDM-Sámi Dáiddamagasiidna
  • Oves Varesenter Mázes
  • Naturvernforbundet Ávjovárri
Ruhtadeaddjit
Sámediggi, Finnmárkku Fylkkagielda, Norgga Kulturráđđi ja RiddoDuottarMuseat.

Čájáhusa rahpá Johan Ailo Kalstad, RiddoDuottarMuseat stivrrajođiheaddji.
Elle Márjá Eira guoimmuha.
Guossoheapmi.

Bures boahtin!

Ofelastojuvvon vázzinmátki Luvddiidčohkkii 17.9.2017

Searvva don ge nuvttá vázzinmátkái mii ofelasto Luvddiidčohkkii "struve meridiána gearddu" mearkka lusa. Mátkis gulat smávit logaldallama ja oahpásmuvat guovllu kulturmuittuide. Mátki lágiduvvo Kulturmuitobeivviid oktavuođas.
Struve meridiána geardu Luvddiidčohkas. Govva: struve.no/GJV
Vuolgga dii. 11:00 "Struves meridianbue" galbba luhtte Holgajávrris.
Smávva logaldallan dollojuvvo diehtogalbba luhtte. Historjásearvvit muitalit guovllu kulturmuittuid birra.
Ofelaččat: Per Christian Bratheim ja Gerd Johanne Valen.
Gáffe ja gáhkut guossohuvvojit.

Váldde niesti ja juhkamuša, buriid skuovaid ja gárvot dálkki mielde. Beaskađasa geaidnu sáhttá lossat vázzit danin go leat olu vuostálagat.



Govas Struve meridiána geardu. Govva: struve.no/GJV

Sáhttu
Nuvttá sáhttofálaldat mas vuolgga dii. 9:30 Guovdageainnu gilišilljus ja Álttá Museas. Dieđihanáigemearri: 8.9.2017.
Guovdageainnus dieđihat: JohanAslak@rdm.no
Álttás dieđihat: post@altamuseum.no
Ruovttoluotta máhccan ovdal dii. 17:00.

Ná deaivvat vuolggasadjái
Sii geat ieža vudjet biillain Holgajávrái.
Holgajávrái deaivvat go earránat riikkageainnu 93:s ja vuoját meaddel Suolovuome duottarstobu viidásat 12,5 km Beaskađasa guvlui gruvsageainno mielde.

Vázzinmátki álgá dii. 11:00 "Struves meridianbue" galbba luhtte.

Buohkat buresboahtin!

Mátki lágidieaddjit: Gjenreisningsmuseet(MKG,) Alta Museum (VAM), Guovdageainnu gilišillju (RDM) ja historjásearvvit Oarje-Finnmárkkus.

Lasi Luvddiidčohka dieđut
Lasi Struve meridiána gearddu dieđut:




Čájáhusrahpan 11.4.2017 JOHKAFANAS

Goas: distaga 11.4.2017 dii. 16:30
Čájáhusáigodat: 11.-17.4.2017
Rabas juohke beaivvi miehtá Beassážiid dii. 12:00-18:00

Govva: Tomasz Wacko, RDM

Čájáhusa lea RDM-Sámiid Vuorká-Dávvirat ráhkadan dieđuid vuođul mat čohkkejuvvojedjefanasduddjonkurssa lágideami olis, áigodagas 4.7.-9.9.2016 Kárášjogas.

Kurssas duddjojedje guhtta oasseváldi johkafatnasiid, ja musea čohkkii olu mávssolaš dieđuid fanasduddjomis ja maiddái čohkkejuvvojedje sullii 550 sámegielat doahpaga guoskevačča johkafatnasiidda.

Čájáhus sisdoallá
  • 4 johkafatnasa
  • teavsttat
  • govat
  • filbma - ráhkaduvvon dokumentášuvnna filbmaoasážiin

Čájáhusrahpamis
  • RDM:a dokumentašuvnnaprošeakta dieđuid ovdanbuktin.
  • Dieđut fanasduddjomis kurssa áigodagas.
Kurssas duddjojedje oasseváldit guhtta iešguđetlágan johkafatnasa. Oahppit besse duddjot johkafatnasiid mat leat leamašan geavahusas ja mat ain geavahuvvojit Deanu-čázádaga bajágeahčin ja oalgejogain Kárášjoht' guovllus.
Kursa čađahuvvui sámegillii ja oahpaheaddji lei fanasduojár Jouni Laiti, Ohcejogas eret.

Kurssas oahpahuvvojedje

  • duddjonvuogit
  • mo ávnnastit
  • fanasmállet iešguđet čážádagain
  • sámegiel namahusat ja doahpagat
  • fanasduddjoma estehtalaš bealit mo fanasgeavaheapmi lea rievdan ovddeš áiggis dálážii
Fanasduddjonkurssa čađahemiin lea musea buorremuddui olahan dan dokumentašuvnnaprošeavtta mihtu, mii lea vurket ja seailluhit sámi johkafanasárbevieruid ja maiddái dan immatriealla kulturárbeoasi.
Prošeavtta leat ruhtadan Sámediggi, Norgga Kulturráđđi, UNESCO ja RiddoDuottarMuseat.

"Johkafanas" čájáhusa geardomátki loahpahuvvo RDM-Sámiid Vuorká-Dávviriin, Kárášjogas 8.-21.5.2017.

DEARVVUOĐAT GUOVDAGEAINNUS

Čájáhusáigodat 10.4.-5.5.2017
Govvačájáhus - govat beaivválaš eallimis ja boazodoalus 1950-loguid Guovdageainnus.

Nederlándalaš náittosbárra Enno ja Elisabeth Brokke ásaiga Guovdageainnus jagi 1951:s gitta 1955 rádjai.
Soai čáliiga reivviid ja govvideigga dan áigodagas.
Náittospárra searvvaiga báikkiolbmuid eallimii ja Enno lei maid muhtin bearraša giđđajohtimis mielde.
Brokke guovttos oahpaheigga mánáide tevdnema ja musihka, ja beasaiga vásihit stuorit ja smávit dáhpáhusaid.

Reivviid ja govaid vuođul lea ráhkaduvvon girji: Hilsen fra Kautokeino, mii lea ilbman dáro-, eŋgelas- ja nederlándda gillii ja lea vuovdimassii museas.

Govat čájáhusrahpamis MÁNÁIDTEVNNEGAT 1951-1955

Sámeálbmot beaivvi 6.2.2017 rahppui čájáhus Mánáidtevnnegat 1951-1955 gosa ledje boahtan birrasiid 20 olbmo.
Sii besset doložiid vásihit tevnnegiid, govaid ja logaldallama bokte, mas muitaluvvui Guovdageaidnu 50-logus.
Johan Kemet Kalstad, Guovdageainnu historjásearvvi bealis rabai čájáhusa ja doalai logaldallama. Son buvttii seammás ođđa dieđuid dan vuosttas oktasaš sámepolitihkalaš čoahkkin 1917:is Troanddimis - namalasii okta dan golbma davvi-norgalččas geat dalle oasálaste - lei Guovdageaidnolaš Mathis Johansen Hætta (1894-1918). Hætta rohki lei oahpaheaddji studeantan Troanddimis.

Čájáhus geasuha buot ahkohaččaid. Muhtin mánáide lea čájáhus erenoamáš vásáhus go leat fuobmán iežasit ádjá dahje áhku tevnnega.

Čájáhusa beasat oaidnit gitta 9.3.2017 rádjai.
Johan Klemet Kalstad muitaleamen ođđa dieđu Troandima 1917 čoahkkima birra.
Johan Klemet Kalstad muitaleamen ođđa dieđu Troandima 1917 čoahkkima birra.
 
 
Čájáhusas leat maid odná Guovdageainnu skuvllamánáid sárgumat, earret daid dološ tevnnegiid
Čájáhusas leat maid odná Guovdageainnu skuvllamánáid sárgumat, earret daid dološ tevnnegiid
 
 
 
 
TV-šearbmas čájehuvvojit lasi tevnnegat ja Brokke-pára govat 50-logu Guovdageainnus.
TV-šearbmas čájehuvvojit lasi tevnnegat ja Brokke-pára govat 50-logu Guovdageainnus.

Čájáhus MÁNÁIDTEVNNEGAT 1951-1955

Čájáhusrahpan 6.2.2017 dii. 10:00. Musea rabas dii. 18:00 rádjai
Báiki Boares internáhta, RDM-Guovdageainnu gilišillju
Čájáhusáigodat 6.2.-9.3.2017 vuossárggas - bearjadahkii dii. 9:00-15:00

Čájáhusa rahpá Guovdageainnu historjásearvi.
Logaldallan: Guovdageaidnu 50-logus - áigeearru, Johan Klemet Kalstad:a bokte.

Tevdnejeaddji eat dieđe.

Bures boahtin Čájáhussii mas oainnát mánáidtevnnegiid maid Guovdageainnu mánát tevdnejedje j. 1951-1955,
ja muhtun govaid govviduvvon Guovdageainnus seamma áigodagas.
Lei dat Nederlándalaš bárra Enno ja Elisabeth Brokke geat leaba vurkkodan tevnnegiid ja govven.
Tevnnet- ja govvačoakkáldat lea digitaliserejuvvon ja maid čájehuvvo TV-šearbmas čájáhusas.
Čájáhusas oainnát lassin Guovdageainnu skuvlla 5A-luohkálaččaid tevnnegiid, tevdnejuvvon dán jagi .

Mánáidtevnnegiid bokte oahpásmuvat dološ ja otná mánáid árgabeaivve eallimii Guovdageainnus.
Guovttis smávva dáiddáriin 1950-logus leigga Jan Henry Keskitalo ja Nils Mathis Eira.

Brokke náttosbárra ásaiga Guovdageainnus 1951-1955. Soai searvvaiga báikkiolbmuid eallimii, ja Enno čuovuid muhtin bearraša giđđajohtima. Brokke guovttos oahpaheigga gili mánáid tevdnet, piano- ja njurggonasa čuojahit.

2001s fidnii Guovdageainnu gilišillju daid vuosttas tevnnegiid Brokke guoktás, ja 2012s oaččui daid tevnnegiid mat sudnos ain ledje rádjosis. Musea čoakkáldagas leat dál oktiibuot 225 Guovdageainnu mánáidtevnnega.

Čájáhus oktan logaldallamiin lea RiddoDuottarMuseat-Guovdageainnu gilišillju ja Guovdageainnu historjásearvvi ávvučájáhus Tråante 2017 oktavuođas.
  • Gáffe ja váffelat guossohuvvojit nuvttá rahpanbeaivvi
  • Nuvttá bussesáhttu fállojuvvo dearvvašvuođaguovddažis - doaibmaguovddažis - museai dii 09:45
    Ruovttoluotta bussesáhttu dii 11:00. Jus sáhttogažaldagat - váldde oktavuođa Johan Mathis Gaup:ain, Guovdageainnu Historjesearvi, tlf 911 04 815

ČÁJÁHUSAT - DOALUT 2016s

Lasi dávvirat ja dološ govat dál neahtas

RiddoDuottarMuseaid ossodagat almmuhit geassemánu 1. beaivvi 2016s Digitála Museumii www.digitaltmuseum.no:ii dávviriid, govaid ja dáidagiid čoakkáldagain.

Guovdageainnu gilišillju maid almmuha Widerøe áibmogovaid mat leat govviduvvon 1950-logus Guovdageainnus. Lassin almmuhuvvojit ovdalaš atnudávvirat Guovdageainnus ja govat govviduvvon gaskal 1940 ja 1970 logu.

Almmuheami oktavuođadieđut Elle Bals, tel. 406 13 183.

"Áillohaš" Nils-Aslak Valkeapää govat

Govva: Johan aslak Hætta, RDM.

Geahča filmmaža čájáhusas Facebook:as

Govvačájáhus lea bistevaščájáhussan dál RDM-Guovdageainnu gilišillju boares internáhttas.

Áillohaš rohkki skeŋkii 30 dáidaga Guovdageainnu suohkanii. Dát govvačoakkáldat lea okta daid Davvi-Norgga stuorámus kulturárdnain.

  • Áillohaš - Nils-Aslak Valkeapää (r. 23.03.1943 Eanodagas - j. 26.11. 2001 Esbos mátta-Suomas) son lei dovddus Áillohaš namain
  • Áillohaš lei suomabeale sápmelaš multidáiddár ja lei dovddus diktačállin, lávlun, jouigin ja govvadáiddárin.
  • Suomabealde ásai son Käsivarsis ja Norggabealde Ivgubađas
  • 1991s gárttai son vuosttaš sápmelaš geasa geigejuvvui Davviriikkalaš Ráđi girjjálašvuođa bálkkašupmi/Nordisk Råds litteraturpris.


WIDERØE ÁIBMOGOVAT GUOVDAGEAINNUS

Čájáhusáigidat 01.01.-30.12.

Dát čájáhus boktá ge boares muittuid daid vuorrasat olbmuin ja nuorat besset vásihit govaid bokte báikkálaš historjjá ja ožžot ge oaidnit mo lei Guovdageainnus 1959s.

Ulbmil dáinna čájáhusain lea gaskkustit oasi daid kulturárbbiin mat museaid vuorkkáin leat, ja seammás dárbbaša musea veahki olbmuin oažžut dieđuid báikkiide ja visttiide mat leat govain.

RDM-Guovdageainnu gilišillju, RDM-Porsáŋggu Musea ja RDM-Sámiid Vuorká-Dávvirat leat digitaliseren Widerøe govaid ja registrerejit daid dan nášunála Primus dihtorbásii, oktan daid lasi dieđuin maid doaivumis dál fidnet álbmogis.
Govat almmuhuvvojit loahpalaččat interneahtas www.digitaltmuseum.no báikkis interneahtas, gos buohkat besset daid oaidnit.

Mii sávašeimmet ahte olus galledit musea ja veahkehit min govvadieđuiguin.

Čájáhusa duogáš
Widerøe's Flyvelseskap A/S govvidii áibmogovaid 1935s gitta 1970-logu rádjai. Govat dasto vuvdojedje 1970-jagiin, gielddaide, mat fas bidje govaid báikkálaš museaid háldui vurkema ja gaskkusteami várás.
Dát govat leat dehálaš oassin suohkana kulturhistorjjás.